Seto Kultuuri Nädala puhul ja 2025 Seto Kuningriigi ootuses kohtusime reedel, 4. oktoobril Obinitsas, et harjutada kätt seenepiruka valmistamises. Nimelt järgmise aasta Seto Kuningriigi pirukameister valitakse välja just seenepiruka tegijate hulgast.
Taarka Tarõ perenaine Rieka oli laule pannud hulga kraami, mille abil piruka sisu või kate teha ning õpitoa alguseks oli valmis ka pärmitaigen. Ühiselt otsustati järgi proovida kahe erineva kattega lahtine pirukas, 1 soolaseentega ja teine võis praetud puravikkudega, ning väikesed seenepirukad võis praetud kukeseentega.
Ühiste lapsepõlvemeenutuste abil sai selgeks, et seenepiruka tegemine on tegelikult Setomaal üsna uus komme. Mõnel pool, kus külade ümber vaid põllud ja heinamaad, ei pruugitud seeni eriti korjatagi. Seal, kus metsad lähemal, sel korjati vanasti ikka puravikke ja riisikaid ning need pandi suurtesse puust tünnidesse hapnema. Soolased pirukad (nt kartuli jm toeka kraamiga) tehti algselt ikka leivataigna sisse. Saiataigen oli pidupäevadeks, pühadeks. Aga kui see juba rohkem moodi tuli, siis taigen piruka all oli ikka paks, sest tainarulli ei pruukinud olla ning kätega sai kiiresti pärmitaina plaadile vajutada.
Muideks praeguseks nii tuntud kukeseen polnud veel eelmise sajandi keskpaigaski Setomaal söögiseenena tuntud. Kukeseene korjamine ja kasutamine muutus oluliseks alles 80ndate lõpus- 90ndate alguses, kui külades seene- ja marjakokkuost hakkas toimima.
Kel veel mälestusi vanaemade aegsest pirukate valmistamisest või seente kasutamisest Setomaal, see võiks need meenutused siia postituse alla kommentaari kirjutada. Eks igas nurgas ole kombed ja võimalused veidi erinevad olnud. 😊
Seto Nätäl
Visit Setomaa
Taarka Tarõ
Visit South Estonia
