Joogid

Setomaal on kõige enam joodud paljast vett ja taari. Taari on valmistatud hapust leivast, kääritatud või hapust (kase)mahlast või linnasejahust, tänapäeval õlleleivast või lihtsalt kuivanud leivast. Oluline koht oli kasemahlal, mis kääritati hapukaks joogiks ja hoiti jahedas. Rõõska piima joodi harva, rohkem joodi hapupiima.

Teed (tsäi) keedeti mitmesugustest taimedest, näiteks pohlavartest, kummelist, pärnaõitest, naistepunast, nurmenukust, köömnetest, nõmmliivateest jms.  Kohvi hakati jooma hiljem ning ka siis oli see põhiliselt viljakohv.

Pidudel pakuti koduõlut ja -viina. Siiski on õllejoomine on Setomaal pigem hiline nähtus: varem joodi selle asemel haputaari. Enamasti on koduõlut tehtud odralinnastest. Koduviin on setodel tuntud kui hans´a/hansa (handsa). Seda jooki valmistatakse rukkist või rukki- ja nisujahu segust. Hansa on väga kange jook, umbes 60‒70 kraadi. Hansa destilleeritakse kaks korda, et saada puhas ja puskariõlideta jook. Kui lasta hansal seista tammevaadis, omandab jook pruunika värvuse ja eriliselt peene maitse.