Teraviljatoidud

Setode peamine teraviljatoit on olnud rukkileib nagu teistelgi naaberrahvastel. Leiba on küpsetatud suures ahjus, kuhu tavaliselt mahtus viis-kuus pätsi leiba. Pidupäevaks küpsetati rukkipüülist leiba, hilisemal ajal ka nisujahust saiu ja kooke. Laste jaoks küpsetati leivataignast paistekakke (vadsa’).

Odrast valmistati kruupe (suurma’), millest tehti toitvat putru. Ahjus valmistati koos piimaga odratangudest või -kruupidest vedelamat toitu, mille kohta öeldi teräruug. Eriti hõrgult maitsebki ahju järelkuumuses hautatud tangupuder, olgu see siis odratangu- või tatrapuder, tänapäeval ka riisi- või hirsipuder. Valmistati ka jahuputrusid, põhiliselt odrajahust, vähem rukki- ja nisujahust. Odrajahust tehti karaskit, mis leivavaesel ajal asendas rukkileiba.

Kaer oli tähtis kama toorainena. Setomaal söödi enamalt jaolt puhast kaerakama, millele vahel segati hulka jahvatatud kaunvilju. Päevalilleõliga segatud kama oli tüüpiline paastuajatoit. Paastuvälisel ajal segati kama rõõsa piima või hapupiimaga. Paastuajal söödi ka kaerakilet (kiisla).