Sõir

Alates 2021.a juunist on sõir Euroopa Liidus kaitstud geograafilise tähisega toode.

Sõir on Setomaa esindustoit. Just Setomaal on sõira valmistamise traditsioonid kõige paremini säilinud. Sõir on ajast aega olnud pidulik söök, ja tänagi ehib see iga seto pidulauda. Setodel on tore ütlemine: kus sõira, sääl sõpru.

Lihtsustatult öeldes on sõir laagerdamata kohupiimajuust. Sõirategu algab piima kuumutamisest. Kuuma piima sisse lisatakse lahja kohupiim ja kuumutatakse, kuni eraldub vadak. Siis tuleb tekkinud kohupiimamass panna sõelale nõrguma. Samal ajal pannakse või potti sulama, lisatakse nõrgunud ja kuivemaks pigistatud kohupiim ja soolaga lahtiklopitud munad. Maitseks võib lisada köömneid. Sega hoolega, kuni moodustub ühtlane mass. See pannakse vormi jahtuma.

Teise viisi järgi aetakse piim keema, samal ajal segatakse lahja kohupiim munade ja köömnetega. Kui piim on keema läinud, kallatakse kohupiimasegu piima sisse ja kuumutatakse, kuni eraldub vadak. Saadud mass kallatakse sõela peale asetatud marlile vajutise alla nõrguma. Kui sõir on kuivaks nõrgunud, hõõrutakse see pealt soolaga ja jäetakse ööpäevaks niiske marli sisse. Seejärel pannakse sõir külmkappi.

Kõige parem on värske soe sõir. See on ikka olnud seto laste maiuspala. Sõira ei sööda leivakattena, vaid eraldi roana: kas eelroana, järelroana või näksina pidulaual. Sõira peale võib määrida võid, mett või küüslaugukastet.